Pressimaterjalid 2023
FIS-i suusatajate profiilid leiab SIIT.
MK-sarja tulemuste koondtabeli leiab SIIT.
Eesti esimese MK-etapi saamisloo leiab SIIT.
- Esimene murdmaasuusatamise MK-etapp toimus Eestis 1999. aastal. Esimesed kolm Otepää MK-etappi toimusid iga kahe aasta tagant: 1999, 2001 ja 2003. Siis toimusid Otepää MK-etapid igal talvel kuni aastani 2012. Viimati võistles maailma suusaparemik Eestis 2019. aastal. Esimest korda toimub Eesti MK-etapp pealinnas!
- Tallinna MK-etapil viiakse läbi määrderevolutsioon. Etapile on valitud üks määrdepartner ning iga sportlane saab tulla kohale kahe suusapaariga. Kõikide võistlejate suusad määritakse sama määrdega ning ühtemoodi ja see teeb suusatippude vahelise võistluse võrdsemaks. Määrdepartner on Swix ning ühismäärimine toimub 300 ruutmeetrises spetsiaalsete töökohtadega varustatud telgis.
- Sprindietapi rada on 1500m pikk ja tõusumeetreid on 52. Näiteks äsja lõppenud Planica MMiga võrreldes on sprindirada sportlastele raskem, Planica rajal oli kogutõus 49 meetrit. Rajatraktori rooli keeras soomlane Olli Maunula, kes vastutas suusaradade eest ka Pekingi olümpial. Olli tuli eestlastele appi vabatahtlikult.
- MK- sarja liider on hetkel norralane Johannes Hoesflot Klaebo, kelle vanaisa elab Eestis, Raplamaal ning kes oma esimese MK etapi võitis aastal 2017 just Eestis. Esimest korda MK-etapi ajaloos saatis Klaebo ka eestlastele videotervituse. Vaata lähemalt SIIT.
- MK-etapil tõmbab publiku käima suurtest suusafännidest koosnev 5miinust. “Spordisündmusi on kohal olles ikka kõvasti lahedam jälgida kui kodus,” ütleb bändiliige Päevakoer. “Õues viskab ka kevadet õrnalt. Peaks olema piisav põhjendus küll, et lauluväljakule tulla!”
- MK-etapi eelmine korralduskomitee juht Kunnar Karu ja tänane juht Vahur Leemets on mõlemad ületanud maagilise 7000 m piiri. Karu on esimese eestlasena tõusnud seitsmetuhandelise Baruntse tippu ja valmistub 2023. aasta kevadel algavaks Mount Everesti ekspeditsiooniks. Kadrina ronimistreener Leemets pani end proovile Aasias Taga-Alai ahelikus Lenini mäel.
- Lumega tuli ära katta 750-meetrine rada, mille laius on keskmiselt üheksa meetrit tõusudel ning 7,5 meetrit laskumistel. Nende parameetrite juures kulub 20 cm paksuse lumepadjaga raja valmistamiseks minimaalselt 4000 m3 lund, kusjuures a 1 m3 veest saab 2.5 m3 lund. MK-etapi jaoks toodeti kolmes jaos lund, kokku umbes 15000 m3. . Võrreldes loodusliku lumega sulab kunstlumi kolm korda aeglasemalt. Põhilise töö tegi ära esimest korda selle jaoks Baltikumi toodud Šveitsi lumekahur Bächler, mis maksab jaemüügis umbes 23 000 eurot ja kulutab lume tootmiseks elektrit 4kW. Tuge pakkusid itaallaste loodud TechnoAlpin lumekahurid, mille elektrikulu on sama tootlikkuse juures 25kW ning jaehind turul uuena umbes 35 000 eurot. Voolikuid oli lumetootmise ajal laulukaare esisel platsil 280 m jagu ja elektrikaablit 360 m.
- FIS maailmakarika individuaalvõistlustel saavad rahaliselt auhinnatud 20 parimat sportlast. Nii läheb ka Tallinna sprindivõistluse võitja koju 15 000 Šveitsi frangiga, hõbedale tulnud sportlane saab 10 000 Šveitsi franki ja ning pronksi võitja 5000 franki. Kokku peab etapi korraldaja auhinnarahasid välja käima 100 000 Šveitsi frangi jagu, naiste ja meeste auhinnarahad on võrdsed.
- Tallinna lauluväljakul peetavale murdmaasuusatamise MK-etapi rajal turvavad tippsportlasi autoralli maailmameistrivõistluste Eesti etapi jaoks spetsiaalselt loodud piirdeaiad. WRC Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava leiab, et Ernesaksa kuju juurest mäest murdmaasuuskadel kiirusel kuni 50 km/h tunnis alla kihutavad sporditipud vajavad parimat turvalahendust.
- Eestlased rajal: Alvar Johannes Alev, Marko Kilp, Martin Himma, Henri Roos, Kaarel Kasper Kõrge, Karl Sebastian Dremljuga, Olle Ilmar Jaama, Ralf Kivil, Anders Veerpalu, Toni Andree Saarepuu, Lars Piirmann ja Kaspar Päärson, Kaidy Kaasiku, Keidy Kaasiku, Aveli Uustalu, Õnnela Rodendau, Teesi Tuul, Teiloora Ojaste, Greete-Liisa Toom, Gerda Kivil, Laura Lään, Emma Roberta Rajando, Triinu Kresmer ja Herta Rajas.